Juura

Tsiviilseadustiku üldosa seadus võeti vastu 28.06.1994 ning hakkas kehtima 1.09.1994. Enne seaduse vastuvõtmist oli otsustatud, et Eesti uus tsiviilseadustik hakkab koosnema viiest osast – üldosast, perekonnaõigusest, asjaõigusest, pärimisõigusest ja võlaõigusest – ning kõik osad võetakse vastu eraldi seadustena. Asjaõigusseadus hakkas kehtima 1.12.1993, perekonnaseadus 1.01.1995, pärimisseadus 1.01.1997 ja võlaõigusseadus 1.07.2002. Võlaõigusseaduse ettevalmistamise käigus tekkis vajadus teha parandusi ka tsiviilseadustiku üldosa seadusesse, ka oli vahepeal saanud selgeks, et 1994. a seadus vajab sisulist täiustamist ning 27.03.2002 võetigi vastu uus tsiviilseadustiku üldosa seadus, mis jõustus 1.07.2002. Pärast seda on vastu võetud veel pärimisseaduse uus redaktsioon, mis kehtib alates 1.01.2009, ning uus perekonnaseadus, mis kehtib alates 1.07.2010. Seega on olemas uus, nüüdisaegne Eesti tsiviilseadustik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse normid ja põhimõtted kehtivad ülejäänud tsiviilseadustiku osaseaduste suhtes, samuti muude seaduste suhtes, mis sisaldavad tsiviilõigusnorme, ka on neil oluline tähendus kogu eraõiguse, aga ka avaliku õiguse jaoks. Alates 1994. aastast kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamise praktika on mahukas ning selle seaduse tähendus tsiviilasjade lahendamisel on olnud oluline. Tänu piisavale rakendamise kogemusele on aeg saanud küpseks seaduse kommentaaride jaoks.

Kommentaaride näol ei ole tegemist lõplike tõdedega, vaid autorite ja koostajate seisukohtadega, millest võivad olla võimalikud ka erinevad käsitlused. Kuna kommentaaride koostajad on ühtlasi osalenud ka seaduse väljatöötamisel, siis võib eeldada, et seadusandja mõtet on kommentaarides adekvaatselt selgitatud, ka on arvestatud Riigikohtu seisukohtadega. Enamik kommentaaridest on koostajate endi kirjutatud, samas on koostajad läbi analüüsinud ja heaks kiitnud ka kõik need kommentaarid, mis on kirjutatud teiste autorite poolt. Kommentaarid on reeglina koostatud ühtse skeemi alusel – kõigepealt on selgitatud kommenteeritava paragrahvi eesmärki ja näidatud ära paragrahvi aluseks olevad allikad ning seejärel selgitatud paragrahvi sisu. Lisaks sisu selgitamisele on näidatud ka seda, milline mõju võib paragrahvil olla väljaspool tsiviilõigust, olgu siis muude eraõiguse valdkondade või avaliku õiguse, sh protsessiõiguse suhtes. Kuna erinevalt võlaõigusseadusest ei kehti tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete puhul dispositiivsuse eeldus ning enamik paragrahve on imperatiivsed, ei ole iga paragrahvi kommentaarides käsitletud dipositiivsuse küsimust, kuid nende paragrahvide puhul, mis sisaldavad dispositiivseid sätteid, on seda siiski näidatud. Igal peatükil on sissejuhatus, kus põhjendatakse peatüki struktuuri, võrreldakse praegu kehtivat regulatsiooni varem kehtinud seadusega ning käsitletakse dispositiivsuse küsimust peatüki sätete osas. Sissejuhatused on ka nendel osadel, mis ei ole jaotatud peatükkideks. Sõltuvalt osa või peatüki sisust on sissejuhatused vastavalt sellele mõnevõrra erineva struktuuriga. Juhul kui tekstis käsitletakse mõnda paragrahvi, mille puhul ei ole näidatud seaduse nimetust või kasutatud vastavat lühendit, on tegemist kommenteeritava seaduse paragrahviga.

Kesksel kohal tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvide kommenteerimisel on Riigikohtu lahendite analüüs. Kommentaarides on püütud hõlmata kõiki olulisemaid Riigikohtu lahendeid, mis seonduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse rakendamisega alates 1994. aastast. Riigikohtu kasutatud lahendite loetelu on antud kommentaaride lisas, kusjuures lugejate huvides on Riigikohtu lahendid süstematiseeritud vastavalt seaduse enda struktuurile. Nii on hõlpsam saada Riigikohtu lahenditest ülevaadet ning neid kasutada vastavalt konkreetsele temaatikale. Kommentaarides on koostajad hoidunud lugejat üle koormamast hulgaliste viidetega kirjandusele ning teinud neid võimalikult vähe. Küll on kommentaaridele lisatud kirjanduse loetelu, kus on nii kommentaarides viidatud kirjandus kui muud Eestis avaldatud publikatsioonid tsiviilõiguse üldosa või sellega seotud teemadel. Kirjanduse loetelusse on lisatud ka Tartu Ülikoolis kaitstud doktori- ja teadusmagistriväitekirjad, mis on kirjutatud tsiviilõiguse üldosas või sellega kaasnevatel teemadel. Lisatud on kasutatud lühendite loetelu, samuti märksõnaline sisujuht, kuhu on koondatud vaid kõige levinumad märksõnad ning kus on tehtud viited üksnes kõige olulisematele paragrahvidele, kus vastav märksõna sisaldub. Kommentaaride koostamisel on aluseks võetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse tekst ja kasutatud seadused, samuti Riigikohtu lahendid seisuga 1. mai 2010.

Nagu ikka mahuka kommentaari esmakordsel koostamisel, ei saa välistada, et teksti on jäänud ebatäpsusi või vastuolusid. Oleme tänulikud kõigi märkuste ja ettepanekute eest. Palume saata need kas koostajatele või kirjastusele Juura.

Täname kõiki kommentaaride autoreid, samuti kirjastust Juura ja õigusteadusdoktor Peep Pruksi.

Tartus, 21. juunil 2010